Sotsiaalsed ja psühholoogilised põhjused

Depressioon ja ärevus on kompleksed seisundid, mille tekkimisel mängivad rolli mitmed sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid. Allpool on toodud kaheksa fundamentaalset ühenduse katkemist, mis võivad viia nende seisundite tekkimiseni.

1. Töö tähenduslikkuse kadumine

Töö on oluline osa meie elust, pakkudes mitte ainult majanduslikku turvalisust, vaid ka tähendust ja eesmärki. Kui töö kaotab oma tähenduse, võib inimene tunda end tühjana ja motiveerimatuna. Töö tähenduslikkuse kaotamine võib tekkida, kui inimene ei tunne, et tema töö panustab millegi suurema saavutamisse või kui ta ei saa kasutada oma oskusi ja andeid.

2. Inimestest eemaldumine

Inimene on sotsiaalne olend ja suhted teiste inimestega on meie vaimse tervise jaoks äärmiselt olulised. Inimestest eemaldumine võib juhtuda mitmel põhjusel, nagu sotsiaalne isolatsioon, konfliktid või suhteprobleemid. See võib viia üksildustunde ja sotsiaalse irdumiseni, mis omakorda suurendab depressiooni ja ärevuse riski.

3. Väärtuste kadumine

Isiklikud väärtused annavad elule suuna ja tähenduse. Kui inimene tunneb, et ta ei saa elada vastavalt oma väärtustele või kui need väärtused kaovad, võib tekkida tühjusetunne ja identiteedikriis. See võib põhjustada sügavat rahulolematust ja suurendada vaimse tervise probleemide riski.

4. Lapsepõlve traumast eemaldumine

Lapsepõlves kogetud trauma võib mõjutada inimese vaimset tervist kogu elu jooksul. Kui trauma on lahendamata või kui inimene ei ole suutnud sellega toime tulla, võib see viia kroonilise stressi, ärevuse ja depressioonini. Lapsepõlve traumade töötlemine ja nendega tegelemine on oluline samm vaimse tervise parandamiseks.

5. Lugupidamise ja enesetundmise kadumine

Enesehinnang ja lugupidamine enda vastu on vaimse tervise võtmekomponendid. Kui inimene kaotab enesetunde või ei tunne end väärtustatuna, võib see viia madala enesehinnanguni ja depressioonini. Enesetunde kadumine võib tuleneda kriitikast, ebaõnnestumistest või negatiivsetest suhetest.

6. Loodusest eemaldumine

Loodus pakub meelerahu ja taastumistunnet. Kui inimene eemaldub loodusest ja ei saa regulaarselt looduses viibida, võib see mõjutada tema vaimset heaolu negatiivselt. Looduses viibimine aitab vähendada stressi, parandada meeleolu ja suurendada üldist heaolu.

7. Lootuse ja turvalisuse kadumine elust

Lootus ja turvatunne on fundamentaalsed vaimse heaolu komponendid. Kui inimene kaotab lootuse paremale tulevikule või tunneb, et tema elus puudub turvalisus, võib see viia sügava ärevuse ja depressioonini. Elu mõtte ja lootuse kadumine on sageli seotud kroonilise stressi ja eluraskustega.

8. Aju muutuste toimumine või geneetika

Lisaks sotsiaalsetele ja psühholoogilistele teguritele võivad depressiooni ja ärevuse tekkes mängida rolli ka bioloogilised tegurid. Muutused ajus, nagu neurotransmitterite tasakaaluhäired, või geneetiline eelsoodumus võivad suurendada depressiooni ja ärevuse riski. Need bioloogilised tegurid võivad töötada koos sotsiaalsete ja psühholoogiliste teguritega, suurendades vaimse tervise probleemide tekkimise tõenäosust.

Kuidas taastada neid katkemisi?

Kuidas neid ühenduse katkemisi parandada?

Töö tähenduslikkuse taastamine:

• Leia viise, kuidas oma tööd tähendusrikkamaks muuta. Võid proovida uusi ülesandeid, osaleda vabatahtlikus tegevuses või otsida tööd, mis vastab paremini sinu väärtustele ja huvidele.

Sotsiaalse elu taastamine:

• Investeeri aega ja energiat suhete loomisesse ja hoidmisele. Osale sotsiaalsetes tegevustes, leia uusi hobisid ja ole avatud uutele tutvustele.

Väärtuste selgitamine:

• Võta aega, et mõelda oma isiklikele väärtustele ja eesmärkidele. Kirjuta need üles ja leia viise, kuidas neid oma igapäevaelus rakendada.

Lapsepõlve traumadega tegelemine:

• Otsi professionaalset abi, näiteks terapeudi või nõustaja käest, et tegeleda lapsepõlve traumadega ja töötada nende lahendamise nimel.

Enesehinnangu tõstmine:

• Tunnusta oma saavutusi ja keskendu oma tugevustele. Ümbritse end positiivsete ja toetavate inimestega.

Looduses viibimine:

• Veeda rohkem aega looduses, näiteks jalutades pargis, matkates või tehes aiatöid. Loodus võib pakkuda vaimset rahu ja leevendada stressi.

Lootuse ja turvatunde taastamine:

• Keskendu positiivsetele muutustele ja väikestele edusammudele oma elus. Leia viise, kuidas suurendada oma elus turvatunnet, olgu selleks stabiilse sissetuleku tagamine, tugivõrgustiku loomine või enesekaitseoskuste õppimine.

Bioloogiliste tegurite käsitlemine:

• Kui kahtlustad, et sinu vaimse tervise probleemid võivad olla seotud bioloogiliste teguritega, otsi professionaalset abi. Arst või terapeut saab aidata kindlaks teha, kas vajad meditsiinilist sekkumist või spetsiifilist ravi.